Mees ja naine - näide erinevast vaatenurgast

Mul tekkis küsimus, miks mõningaid asju vaadatakse meeste ja naiste puhul erinevalt?

Midagi, mis on normaalne naiste puhul, saab sageli ette halvustava suhtumise meeste puhul. Eelarvamuste põhjal kiputakse kergesti järeldusi tekitama ja tekitama vääraid seoseid.

Üks näide ajakirjandusest.
Lugesin lehest lugu, kus üks mees võttis hooldada kolm poissi, kelle ema oli joodik. Valla sotsiaaltöötajalt kaebas politseisse ja alustati kriminaaluurimist, et mees valmistab sündsusetuid filme ja mida veel ta võib poistega teha. Uurimise käigus ei leidnud ükski väide tõestust. Mees ei mõistnud seda, samuti ei mõistnud poisid.

Teine näide elust.
Naised käivad sageli sõbrannaga teatris. Värvivad ennast ilusaks, panevad pidulikud riided selga. Vaheajal jalutavad koridoris kõrvuti vabalt lõbusalt juttu vesteldes. Mõtlesin, et mis pilguga vaadataks teised teatrisse tulnud kahte meest, kes paneksid end ilusti riidesse ja istuksid kõrvuti loozis ja vaataksid koos etendust ehk teeksid samu asju, mis naiste puhul ei pälviks tähelepanu. Enamik teatrikülastajaid vaataks neid võõrustavalt mõttes liikumas kahlased eelarvamused.

Seetõttu ei loeta meeste puhul normaalseks:
- Mehed ei käi teatris etendust vaatamas, vaid peavad käima spordivõistlusi vaatamas.
- Mehed ei saa võtta hooldada lapsi. Ühiskond ei aktsepteeri seda.

Kas on võimalik naiste ja meeste võrdne kohtlemine. Kas meie eelarvamused ja hoiakud mehe ja naise erinevasse rolli ka kunagi muutuvad?

Iseasi kas on üldse vaja vastanduda emakse looduse poolt aastatuhande käigus kujundatud reeglitele. Inimene on pidanud ennast kõrgemaks muust loodusest, mis annab talle õiguse teha kõike oma reeglite järgi. Mõnes mõttes saan sellest aru, kuna mõistus on inimesel tõesti teistsugune – see on põhjus. Samas ei usu, et see õigustab inimese ületähtsustamist. Oma reeglite tegemisel oleme võõrandunud loodusseadustest, üritades muuta normaalseks seda, mis looduses ei toimi. Näiteks homoabielud, naiste ja meeste rolli ja ülesannete võrdsustamine, geneetilised manipulatsioonid. Inimese mõttes on sageli soov allutada kogu maailm oma võimu alla, oma tegevusega arutult hävitab teisi liike, tehes seda sageli vaid lõbust, mitte praktilisest vajadusest.

Tagajärjed sellistele looduse reegleid eiravatele tegudele võivad olla ettearvamatud. Me rikume sellega ära looduse tasakaalu, mis looduses pikas perspektiivis viib tavaliselt katastroofini. Tulemusena hävinevate liikide hulgas võib vabalt olla inimene, et loodus saaks taas alustada liikumist läbi evolutsiooni tasakaalu poole.

Miks peaks loodus jätma alles liigi, mis tasakaalu rikub ja teisi hävitab?
Hävitades teised hävitab inimene selle aluse, millel põhineb tema enda olemasolu.

Tasakaaluks on tekkinud nö. öko mõtlemine ja roheline eluviis. Kuigi ka seda unustatud vana peetakse nüüd äärmuslikuks, väljakujunenud tavadest kõrvalekalduvaks. Inimese loomuses on, et ta ihkab seda, mida tal ei ole ja ei ole rahul sellega mis tal on. Rahutu hing, mis ei oska olemasolevast rahuliku hetke nautida. See on tasakaalutu inimese tunnus.
Idamaade tarkus õpetab rohkem püüdlema sisemise tasakaalu, liigsete soovide vältimise ja nüüd ja praegu hetkest rõõmutundmise oskuse peale.