PKC mälestuseks – žongleerides numbritega.

On kahju, et ettevõtted, kes ekspordivad pakivad ärid kokku Eestis. Lisaks üllatas mind, et reedel Vikerraadios meie peaminister väljendas seisukohta, et see on normaalne protsess, kuna tööjõu kulud Eestis kasvavad. Teiseks väitis ta, et Eesti maksusüsteem on soodsam kui teistes Balti riikides. Kõik, kes teisiti väidavad, ei saa asjadest aru. Põhjenduseks tõi peaminister, et näiteks käibemaksumäär on Lätis kõrgem (22%) kui Eestis (20%) ning et tööjõumaksud ei mõjuta vaid see, et Eestis on töötasud kõrgemad.

Praegune peaminister on võtnud õppust eelmisest peaministrilt ja žongleerib uhkelt faktide ja numbritega. Kahjuks kontekstis mis on väidete tõestamiseks vajalik, kuid mis on sisult ekslikud.

Esiteks käibemaksumäära suurus ei mõjuta kuidagi väga palju eksportivat ettevõtet. Kõrge käibemaksumäära maksavad kinni tarbijad ehk selles mõttes on Eestis elanikel soodsam, kuid välisturule suunatud ettevõtet käibemaksumäär ei huvita. Eksportivale ettevõtjale on kõrgem käibemaksumäär isegi kasulikum, kui ta ostab kohalikult turult teenuseid. Sisendkäibemaksu saab riigilt tagasi küsida ehk eeldusel kui mingi teenuse hind koos käibemaksuga on Lätis ja Eestis sama, siis ilma käibemaksuta on ettevõtjale teenus odavam Lätis.

Võrreldes palgamaksusid, siis olenemata maksubaasist (töötajatele makstavast palgast), on olukord riikide lõikes järgnev.

Eestis on palgalt tööandja makstav maks 34,5% (sotsiaalmaks + töötuskindlustus), Lätis on 24,09% ja Leedus 31%. Ehk absoluutnumbrites on töötasult arvestatav maksumäär Eestis kõrgeim. Kui me tahame Eestis tööjõumahukat ja kõrgepalgalist ettevõtlust arendada siis kõrvutades neid näitajaid on selgelt esikohal Läti, siis Leedu ja alles kolmandana Eesti.

Mille poolest erinevad Läti ja Leedu tööjõu maksusüsteemid Eesti omast, et osa sotsiaalmaksust peetakse töötaja palgast kinni. Lätis 11% ja Leedus 9%.

On tõene fakt, et Eestis on palgad olulisemalt suuremad kui Lätis ja Leedus. Mis tähendabki, et tuleks Eestis tööjõu maksumäärasid langetada, et püsida tööjõukulu vaatenurgast ettevõtjatele ahvatlev.

Kui lahkuvad need ettevõtted, kes ekspordivad, siis jääb riigis tervikuna raha vähemaks ning kannatavad ka need ettevõtted, kes osutavad teenuseid eksportivatele ettevõtetele.

Mulle on jäänud silma viimaste aastate jooksul mitme tööstusettevõtte uudisnupud, kus investeeringu valiku tegemisel Eesti ja mingi muu piirkonna vahel ei ole valitud investeeringu tegemise kohaks Eestit. Seda just seetõttu, et nii elektrienergia hind kui tööjõukulu on Eestis liialt kõrged. Need olulised näitajad ei toeta kuidagi Eestisse pikemaajaliste investeeringute tegemist. Ja väga suure osa kulu suurusest määravad tööjõu kui elektri tasus maksumäärad.

Riikide vaheline maksukonkurents on reaalsus ning sellega võiks maksumäärade üle otsustajad arvestada. Kaotades maksumaksjad kaob ka maksusumma.

Kasutatud allikas http://www.img.ee/en/taxation-baltic-states