Kuidas edasi?

Kroonviiruse puhul inimesed raske valiku ees. Kas vaktsineerida või omandada immuunsus loomulikul teel ehk nakatudes ja haigestudes? Mõlemad valikud on oma plusside ja miinustega.

Valik - vaktsineerimine

Nagu ma olen aru saanud praegused vaktsiinid on suunatud antikehade suurele arvule ja sedakaudu tekitatakse kaitse viiruse vastu. Kui viirus on jõudnud organismi, siis vaktsineerimisega kõrgeks aetud antikehade tase peatab üldjuhul viiruse laiema leviku.

Samas antikehade kõrge taseme hoidmine pikaajaliselt ei ole organismile omane ehk antikehade tase hakkab aja jooksul langema. Millega vaktsineerimisega alustades ei arvestatud, et antikehade tase langeb kiiremini kui esialgu oli prognoositud (kaitse väheneb kiiremini kui arvatud) ja et tulevad uued (teistmoodi nakkavad) viiruse tüved. Kui esialgu prognoositi et nagu gripi puhul piisab vaktsiinikuurist aastaks, siis uuringud näitavad, et kaitse väheneb oluliselt juba poole aastaga. Kaitsevõime tõstmiseks tuleb antikehade arv täiendava süstiga taas üles pumbata. Omaette küsimus on kas alfa ja beeta tüve vastu loodud vaktsiini lisasüstist on kasu ka deltatüve vastu.  Analoogia oleks, et käesoleva aasta gripi tüve vastu süstitaks eelmise aasta viirustüve vaktsiini. Tõenäoliselt ta midagi võib aidata kuid tõhusus ei ole kindlalt piisav, et hoida ära uue viirustüve laialdasem levik.

Mis teeb muret, et kuigi vaktsineerimine pidi vähendama rasket haiguse kulgu, siis kahjuks näitavad numbrid, et haiglasse sattuvate haigestunute osakaal on sama suur nii vaktsineeritute kui mittevaktsineeritute puhul. Kui kuu tagasi oli haigestunute ja haiglaravi vajavate suhe mõlemal juhul 20/80 (vaktsineeritud/mittevaktsineeritud), siis kuu hiljem on suhe tõusnud juba 30/70. Samas haigestunute ja haiglasse sattunute suhtarv püsib sama. Kui vaktsiinid oleksid lubatud tõhususega, siis peaks vaktsineeritud haigestunutest haiglasse sattunute suhtarvud olema väiksem kui mittevaktsineeritutel, kuid kahjuks see ei ole sedasi. On tõenäoline et mõlemad suhtarvud kuu möödudes taas suurenevad ja vaktsineeritute osakaalu kahjuks.

Valik - haigestumine.

Möönan, et see valik on raskem. Tegu on raske haigusega. Samas vaktsineerimisega ei teki sellist mitmekülgset kaitset, sh mitmekülgset viirusmälu organismis, ja ka nakatumise vastu kaitset, mida saavutatakse viirust läbi põdedes.

Haiguse läbi põdenute osas on teada, et uuesti nakatumise tõenäolisus on oluliselt väiksem kui vaktsineerides ning kaitse püsib pikemaajalisemalt kui vaktsineerides. 8 kuu möödudes tehtud uuringus oli läbipõdenutel haigestumise tõenäosus on alla 1%. Sisult on taashaigestumise risk olematu. Seda, et nakatunud satuvad väga harva uuesti kroonviirusega haiglasse kinnitab ka kohalik Eesti haiglapraktika. Kui pikalt kaitse säilib, ei ole veel teada kuna see tarkus tekib lähiaastatel. Samas prognoositakse, et läbipõdemisel võib kaitse olla vahemikus aasta kuni kolm.

Selle valiku miinuseks on asjaolu, et nõrgema immuunsusega või muude terviseprobleemidega inimestel on haigestudes oht haigust raskelt läbi põdeda. On teada, et meditsiinisüsteem hakkab kroonviirusesse nakatunute ravimisega tegelema alles siis kui haigus on kaugele arenenud ehk inimene jõuab haiglasse. See võib olla ka üks lisapõhjus, miks kiputakse haiglasse kuna inimesed on hirmunud ja vaid siis hakkab süsteem sinuga tegelema. Esmatasandi ehk perearstisüsteemist selle viiruse puhul olulist abi ei ole.

Tulevikuvaade

On teada, et hingamisteede kaudu saadavad haigused püsivad inimesi iga-aastaselt kimbutavate haiguste esinumbrina juba aastakümneid. Järgmiste haigustega nimekirjas on vahe kordades. Hingamisteede haigused alustavad levimist sügisel. Arvestades, et tegu on ka muteeruva viirusega ja oma olemuselt hingamisteede kaudu nakkuv, siis tõenäoliselt järgnevate aastate sügistel ootavad meid ees järgmised koroonalained. Lootus, et praeguse vaktsiinitüübiga õnnestub viiruslainete kordumine peatada ei ole tõenäoline. Lootus, et vaktsineerime rohkem ja viirus kaob, ei ole vaktsiinide praegust tõhusust arvestades realistlik lootus. 

Kui vaadata pikka vaadet, siis ühiskondlikult on kasulikum kui rohkem inimesi põeb haiguse läbi. Kes vähegi oma organismi vastupanuvõimet usaldab, siis see oleks valik, mis tekitab pikemaajalise kaitse. Tahes tahtmata see ka osadega juhtub, sest ka vaktsineeritutest osa haigestub.

Need, kes ei saa riskida (sh need, kes oma hoolimatuse tõttu ei ole oma tervise eest hoolitsenud), neil tuleb jätkata vaktsineerimistega. Samas peab arvestama, et pikaajaliselt järjest järgnevate süstidega antikehasid kunstlikult üleval hoides te lõpptulemusena nõrgestate oma organismi loomulikku vastupanuvõimet sh kroonviirusega hakkama saamisel.

Mitteeksisteeriv staatus viirusega võitlemisel – läbipõdenud ehk immuunsed.

Tänase seisuga on kroonviirusesse nakatunud üle 174 000 inimese so 13 % rahvaarvust. Valitsus käsitleb oma otsustes neid mittesoovitud staatusega isikutena ehk loetakse mittevaktsineeritute gruppi ning üritatakse iga hinna eest neid täiendavalt süstitute statistikasse kaasata.

Tegu on grupiga, millel on tegelikult parem kaitstus kui vaktsineeritutel ja nad on ohutumad kui vaktsineeritud. Hoolimata sellest jätkub 6 kuud läbipõdemise möödumisest nende tagakiusamine. Ainuke viis tagakiusamisest pääseda on lasta teha endale süst. Kuigi tegelikkuses on selle süsti kasutegur pea olematu.

Ma loodan, et aja jooksul hakatakse haiguse läbi põdemise valiku kas tahtlikult või tahtmatult teinud inimestesse riikide tasemele normaalselt suhtuma, sest vaid nende arvu suurenemise abil on võimalik iga-aastast nakatumise näitajat püsivamalt alla saada. Loomuliku protsessina see ka aja jooksul juhtub. Soovivad ja tunnustavad seda lahendust valitsused ja muud „tervise“ ametid või mitte.

Mina, olles valinud teadlikult läbipõdemise tee, saan järjest rangemate piirangutega hakkama.

Kuna teadusuuringud on näidanud, et läbipõdenutel on reaktsioonid vaktsiinile sh kõrvalmõjud oluliselt suuremad kui mitte läbi põdenutel siis hinnates lisasüsti võimalikku olematut kasu ja võimalikke kahjusid otsustasin vaktsiinipassisüsteemist välja astuda. Vaktsineerida vaid selleks, et mul oleks paber, ei pea ma õigeks. Ma ei toeta sellise lolli süsteemi nagu vaktsiinitõend püsti püsimist.

Õnneks on kultuuri tarbimiseks muid võimalusi kui kontserdid ja teatrid ning enese tervena hoidmisel muud võimalused kui spordisaalid. On kahju sellest, et lõuna ajal ei saa väljas nagu vanasti sooja toitu süüa aga eks harjub ka sellega ära.

Kerget läbipõdemist kõigile.