Haldusreform– linn ilma maata?

Lugedes haldusreformi seletuskirja näen valitsejate selgeid samme linnastumise ja võimu koondamise suunas. Sedasi jätkates on tulevikus elu maal mõeldud vaid vähenõudlikele öko-veidrikele, kes saavad ilma vajalike teenusteta hakkama, või siis jõukatele, kes suudavad endale vajaliku infrat ja teenused osta.

Seaduse seletuskirjas on toodud järgnevad positiivsed mõjud:

• Väheneb töötajate arv ühinenud valdades. See tähendab ühtlasi, et kaovad ääremaadel need vähesed avalikust rahast finantseeritavad töökohad, mis seni olid kohapeal olemas. Töö koondub sinna, kus on tööle rohkem tegijaid ehk suurematesse keskustesse.
• „Sotsiaalvaldkonnas võimaldab laiem ametnike profiil spetsialiseeruda ning sihistada tegevusi eri tüüpi sihtrühmadele“. Tavakeeli tähendab see, et keskuses on võimalik osutada paremat teenust. Samas abivajajad jäävad eelduslikult endisele kohale elama mis tõenäoliselt tähendab, et abi vajaja ja võimalik aitaja kaugenevad teineteisest. Kas on  tõenäoline, et ametnikud hakkavad sõitma abi vajajate juurde? Pigem peavad abivajajad kolima keskustesse.
• Ääremaastumise trendi pärast ei maksa muretseda sest ääremaalised vallad on ääremaad juba enne ühinemist ja selles osas olukord ei muutu, nendib seletuskiri. Osavald, kui ääremaastumist vältiv tasakaalustav jõud, ei ole seaduses sätestatud kohustusena kuna see takistaks seaduse eesmärgi ehk kohaliku võimu koondumise keskustesse eesmärgi saavutamist. 
• Suureneb konkurents volikogudesse. See tähendab, et parteidel saab olema eelis kohalikes omavalitsustes mõjuvõimu saamisel. Suurem rahakott ja otsene side riigiga annavad mitteparteiliste ees eelise. Arvestades hiljuti vastu võetud „kahe tooli seadust“, kus riigikogu liige võib kuuluda kohaliku omavalitsuse volikokku, siis on näha uuest seadusest parteide soovi oma rolli tulevikus suurendada ja võimu koondamist enda kätte. Nagu seletuskirjas selgitatakse, suureneb keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste partnerlus. Jah see on tõsi, sest kahel toolil samaaegselt olles on seda lihtsam teha.
• Hariduse pakkumine koondub kvaliteetsematsesse keskustesse kuna väikevaldadel on keeruline pakkuda head haridust ja palgata kvalifitseeritud õpetajaid. Kaob ära naabervaldade vaheline arveldamine pearaha osas ja konkurents elanike pärast kohalike omavalitsuste vahel väheneb. Kaotades ära väikestest kohtadest koolid võõrutatakse noored varakult maaelust. 
• Kuna keskused muutuvad jõukamaks ja tugevamaks loodetakse, et noored ja spetsialistid suunduvad sinna tööle. 
• IT teenuste osakaal ja võimekus suureneb ehk suureneb trend, kus IT teenus hakkab asendama KOV-i kohapeale mineku vajadust. Kas see vastab maal elavate inimeste IT oskustele või maal olevale infrastruktuurile ei ole seaduse koostajate jaoks probleem.
• Kulude sääst on märkimisvääne, kuna halduskulud vähenevad. Tekib nn mastaabiefekt. Vist rumal küsimus aga lihtne inimene maal oma vajadustega? Kuna ta maksumaksjana maksab vähem ja valimistel tema hääl tõenäoliselt ei mõjuta enam üldtulemust, siis kas ta ei vääri enam elementaarseid teenuseid kohapeal? Vist mitte.

Elujõulisuse indeks - roheline ala märgib elujõulisi KOV-e

Kokkuvõttes haldusreformiga üritatakse kohaneda inimeste liikumise trendidega ning toimub optimeerimise ja säästureform. Riik lükkab kohalikke omavalitsusi samas suunas, mis on toimunud riigiasutustes, riigiettevõtetes, pankades jms. Kuna klient on maalt kadumas ja ühikulu on liiga suur lõpetatakse maal teenuste pakkumine.

Arvan, et enamikele linnainimestele, kes moodustadavad juba üle 50% elanikkonnast, ei lähe haldusreform palju korda. Nende elu see seadus ei mõjuta. Aga kodanikud maal. Huvigruppidega teoorias võiks arvestada seaduse menetlemisel. Ning olulised vaidluskohtades võiks leida lahenduse. Seletuskirjas seisab:  Eesti Maaomavalitsuste Liit jättis eelnõu kooskõlastamata. Seaduste menetlusprotsessis on võimalik esitatud kommentaaride puhul lisada vastuseks "Võetud teadmiseks", lisada kommentaar ning sellega on kooskõlastusprotseduurid tehtud. Sihtrühmadelt on tagasiside saadud. Seadusega võib Riigikogus edasi minna. Nii need asjad meie riigis kahjuks käivad. Ja imestatakse, miks meil on ühiskond lõhenenud.

Ühe strateegilise vaate on meie valitsejad ära unustanud. Linnainimestele vajalik toit kasvatatakse maal. Lastes tasapisi elu maal soikuda muudetakse haavatavaks riik kui terviksüsteem kriiside korral. Rasketel aegadel on maainimesed ajalooliselt olnud need, kes on aidanud ühiskonnal hakkama saada säilitades traditsioonilisi oskusi ning tagades toidu. Maal elamise oskuse säilimiseks on vaja inimesi maal. Sealhulgas ääremaal.