„Ei“ vastas poiss.
„Kui ma suureks saan, siis ma abiellun arvutiga. Õigemini tarkvaraga, mille ma suureks saades loon.“
„Miks sa seda teed?“ ei saanud ema aru.
„Mul on selleks mitu põhjust.“ Poiss tegi väikse mõttepausi. Ema oli esimene, kellele ta avas kaua pean küpsenud mõtet. Mõtete sõnadesse vormimine vajas aega.
„Ma soovin luua tarkvara, mis on minu vastu kogu aeg hea. Ta tunneb iga päev huvi kuidas mul läheb. Ta kuulab mind lõpuni, kui ma räägin. Tal ei ole kunagi paha tuju ja ta kunagi ei kurjustada. Meie lastele saab tast hea ema, sest ta on nende jaoks igal ajahetkel olemas."
„Lastele?“ ei suuda ema oma üllatust varjata.
„Tänapäeval ja veel vähem tulevikus on laste saamiseks vaja kahte inimest. Ja tõenäoliselt ei ole kaugel aeg, kus mu loodud tarkvara saab panna inimese sarnasesse vormi. Tehnika areng ei ole sellest kuigi kaugel. Ja vajadusel saab teha ka kaks sarnast ema. Sest ma tahan, et mu lastel oleks kogu aeg ema tugi olemas.
Ja lapsed saavad igast maailma punktist oma emaga rääkida. Ja ema teab alati, kus lapsed on ja kuidas neil läheb.
Ja kui ma suren, siis ma pärandan kogu oma teenitu arvutile ning sõlmin notariaalsed lepingud, mis tagavad mu tarkvarale tehnilise baasi uuendamise sajandite jooksul. Siis on mu lastel ema kogu nende eluea lõpuni.
Ja mõtle ema, ma olen elu lõpuni ühes abielus. Sest ma saan ju oma kaasat kujundada täpselt selliseks kuidas ma soovin.
Ma ei ole kõike veel lõpuni mõtelnud, kuid kas see pole hea mõte? Onju see on võimalik?
„Kui ma suureks saan, siis ma abiellun arvutiga. Õigemini tarkvaraga, mille ma suureks saades loon.“
„Miks sa seda teed?“ ei saanud ema aru.
„Mul on selleks mitu põhjust.“ Poiss tegi väikse mõttepausi. Ema oli esimene, kellele ta avas kaua pean küpsenud mõtet. Mõtete sõnadesse vormimine vajas aega.
„Ma soovin luua tarkvara, mis on minu vastu kogu aeg hea. Ta tunneb iga päev huvi kuidas mul läheb. Ta kuulab mind lõpuni, kui ma räägin. Tal ei ole kunagi paha tuju ja ta kunagi ei kurjustada. Meie lastele saab tast hea ema, sest ta on nende jaoks igal ajahetkel olemas."
„Lastele?“ ei suuda ema oma üllatust varjata.
„Tänapäeval ja veel vähem tulevikus on laste saamiseks vaja kahte inimest. Ja tõenäoliselt ei ole kaugel aeg, kus mu loodud tarkvara saab panna inimese sarnasesse vormi. Tehnika areng ei ole sellest kuigi kaugel. Ja vajadusel saab teha ka kaks sarnast ema. Sest ma tahan, et mu lastel oleks kogu aeg ema tugi olemas.
Ja lapsed saavad igast maailma punktist oma emaga rääkida. Ja ema teab alati, kus lapsed on ja kuidas neil läheb.
Ja kui ma suren, siis ma pärandan kogu oma teenitu arvutile ning sõlmin notariaalsed lepingud, mis tagavad mu tarkvarale tehnilise baasi uuendamise sajandite jooksul. Siis on mu lastel ema kogu nende eluea lõpuni.
Ja mõtle ema, ma olen elu lõpuni ühes abielus. Sest ma saan ju oma kaasat kujundada täpselt selliseks kuidas ma soovin.
Ma ei ole kõike veel lõpuni mõtelnud, kuid kas see pole hea mõte? Onju see on võimalik?
Ema?“
Ema oli jäänud vait. Ta ei osanud midagi vastata. Ta sai aru, et maailm on muutunud. Ja muutunud ja ka inimesed selles ajas.
----
Poiss leidis suureks kasvades palju sarnaseid, arvutit armastavaid inimesi. Nad koos viisid ellu poisi unistuse ja said kõik õnnelikuks. Aja möödudes oli kogu maine vara arvutite oma. Inimesed sündisid ja surid ning olid õnnelikud poisi loodud keskkonnas. Ja neil ei tekkinud enam kunagi mõtet armastada teist inimest ….
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar