Neljapäev, 21. september 2017

Linna juhtimine ilma korruptsioonita?

Korruptsioonijuhtumid ei ole ainult Tallinna probleem. Seda juhtub ka teistes omavalitustes. Roheliste eesmärki „Korruptsioonivaba Tallinn“ saab saavutada vaid olemasolevat süsteemi muutes.

Tallinnas süsteemi muutmata on tõenäoliselt tulemus sama, mis toimus võimu vahetusega Toompeal. Vahetuvad inimesed, kes moodustavad opositsiooni ja koalitsiooni, kuid süsteem sisuliselt ei muutu. Vahetuvad vaid poliitilises etendustes inimeste rollid, kuid näidend, mida mängitakse, jääb samaks. Lootus, et kui näiteks Reformierakond saab Tallinnas võimule, siis sellega väheneb automaatselt korruptsioon, on valijale puru silma ajamine. Kui linna rahaasjade süsteem jääb samaks, siis jäävad süsteemi samad nõrgad kohad, ja varem-või hiljem keegi võimul olijatest kasutab selle omakasuks ära.

Korruptsiooni teket ja raha raiskamist toetab avalikus sektoris leviv ja valitsev salatsemine. Mida vähem infot avalikkus teab seda suurem on võimalus midagi märkamatult ära teha.

Salatsemist saab vähendada vaid info avalikustamist suurendades. Kui on teada, et kõik rahalised tehingud ja nendega seotud info on avalik, siis hoiab hämara tehingu avalikuks tulemise hirm paljusid kahtlasi tehinguid ära.

Seetõttu peab avaliku (maksumaksja) raha puhul kehtima täielik läbipaistvuse nõue. Kõik rahalised tehingud peavad koos kõikide oluliste detailidega olema avalikud ning kõik, kes saavad avalikust sektorist raha, peavad arvestama eeldusega, et kõik tehingu olulised detailid peavad olema avalikud. Siin ei tohi lasta pugeda „ärisaladuse vms“ taha. Kõigil, kes teevad kohaliku omavalitusega tehingu on valiku ees: kui soovin kasutada avalikku raha, siis peab kogu tehingu info olema avalik või kui soovin salatseda, mis iganes ettekäändel, siis on minu jaoks avalik rahakott suletud.

Kui riigi tasemel saab mõnedes üksikutes valdkondades (näiteks riigikaitse) kehtida riigisaladus ka rahakasutusele, siis kohalikus omavalitsuses selliseid piiranguid ei saa ega ei tohi olla. See põhimõte laienema ka kohaliku omavalitsuse alla kuuluvate äriühingute ja sihtasutustele.

Kuidas praktikas muuta linnas raha kasutamise info avalikuks? 



Andmed tuleb viia pilve ehk maakeeli teha omavalitsuse kodulehel õigel kujul avalikuks.

Esiteks, kõik pangamaksed tuleb teha avalikuks. Tuleb avalikustada kes, millal, millises summas ja mille eest sai raha. Maksumaksjal (linnakodanikul) peab olema nii kokkuvõtlik ülevaade (kes kui palju avalikku raha saab) kui info detailide tasemel (millistest maksetest kogusumma koosneb, mille eest konkreetsel juhul maksti, mis lepingu alusel jne).

Tänapäeva infotehnoloogia võimaldab selle info teha kättesaadavaks kohaliku omavalitsuse kodulehel ning kõik huvilised saavad huvi korral seda vaadata või teha neid huvitavate piirangutega otsinguid.

Üldisel tasemel on riik kohalike omavalitsuste andmed teinud avalikuks (link http://riigiraha.fin.ee/). Andmed on avalikud selles ulatuses, mis kohalik omavalitsus riigile esitab. Samas tuleks minna kohalikus omavalitsuses nüüd samm edasi ja teha info avalikuks detailide tasemel konkreetselt raha saajate ning tehingute lõikes. Sellise otsuse tegemine on kohaliku omavalituse pädevus.

Teiseks tuleks teha avalikuks kõik hankedokumentatsioon. Samal hetkel, kui hanke võitja on otsustatud ja avalikustatud, muudetakse avalikuks kõikide hankes osalenud pakkujate dokumendid ja hankekomisjoni otsused. Sel juhul tekib kõigil pakkujatel veelkord võimalus veenduda, kas hanke otsus on tehtud õigesti ja kas avaliku raha eest lõpuks saadakse seda mida hankega sooviti. Samuti saab kes iganes (ajakirjanik, linnaelanik) küsimuste tekkides minna lepingu detailideni ja vaadata üle, kuidas ja kelle otsusel sellise kuluni jõuti.

Kolmandaks tuleb 
tuleb avalikuks ka ajaloolised andmed. Kui süsteemi luues muudetakse avalikuks jooksvad andmed siis saab avalikustada ka näiteks kuni 10 aasta pangamaksete detailid. Kuna pankade pakutav andmeformaat on suures osas püsinud muutumatuna rohkem kui 10 aastat, siis ei ole probleemiks ka ajalooliste andmete avalikustamine.

Kui andmed muudetakse avalikuks siis huviliste hulk, kes süsteemi kasutama hakkavad on prognoositavalt päris suur. Alates ajakirjanikest ja aktiivsetest kodanikest, linnaga hangetest kaotajaks osutunutest kuni IT firmadeni, kes saavad pakkuda andmete peale oma lahendusi jne.

Mu sisetunne ütleb, et suured linna valitsenud parteid ei pruugi olla huvitatud maksete avalikustamisest kuna siis saavad avalikuks ka need tehingud, mille avalikustamist nad kardavad. Samas kui see valus hetk on üle elatud ehk mingi ajaga on vana must pesu pestud, saab minna edasi puhtalt ja korruptsioonivabalt.

Mida linn võidaks raha kasutamise info avalikustamisest?

Esiteks aidatakse üles otsida tehingud ja rahakasutused, kus saaks säästa. Teiseks peaks ametnikud vähem vastama teabepäringutele kuna kogu andmestik ja info on kohe avalik. Kolmandaks saaks vähendada kulusid siseauditile ja revisjonikomisjonile kuna avalikkus teeb vabast tahtest ja omast huvist vajaliku eeltöö ära. Ning neljandaks linna palgal olevad ametnikud enne mõtleksid kui teeksid kulutuse ning mitmedki kulutused jääksid ehk tegemata.

Muudatuse tulemusena kokkuvõttes suureneks usaldus linna kui struktuuri vastu sest linnaelanik teab, et raha kasutatakse õigete asjade jaoks ja õiges summas ning toimub pidev avalik järelevalve.

Mis oleks muudatuse aga kaasnevad kulud? Natuke IT arendust ja tarkvara tasu. Paljud IT firmad pakuksid selle olulise projekti tegemist soodsalt sest lahendades küsimuse ühes omavalitsuses saaks seda kasutusele võtta kõigis teistes. Ja kindlasti kaalub sellest muudatusest saadav kasu selgelt üle esialgse kulu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar