Kas ettevõtjad vajavad tulevikus rohkem töökäsi?

Olen tähendanud, et küsimustele lahenduste otsimisel lähtutakse eeldusest, et tulevikus on tingimused samad või sarnased. Olukorras, kus ettevõtetel on hetkel puudu töökätest, siis rahvastiku vähenemise trendile nähakse lahendusena töökäte importi. Kas see lahendus sobib ka pikemas vaates?

Üks oluline trend, millega sel juhul ei arvestada, on inimeste (lihtööliste) järele vajaduse vähenemine tulevikus. Paljud inimese täna tehtavad rutiinsed tööd suudetakse järjest kiirenevas tempos ära automatiseerida. See muutus on toimunud ja toimub edasi teeninduses, põllumajanduses, tootmises. Kuna tehnoloogia areng toimub järjest kiirenevas tempos siis on tõenäoline, et kõik lihtsad inimese tööd asendatakse masinatega. Seda järjest kiirenevas tempos. Meeldib see meile või mitte.

Kumb jääb peale?

Masinal on mitmeid eeliseid inimest ees. Masin suudab töötada 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas ja samas rütmis aastaid. Masin ei küsi lisatasu ületundide eest, ta ei hiline ta tööle ega ei jää haigeks, ta ei soovi iga aasta palgatõusu. Õpetades ülesande masinale selgeks suudab ta seda antud ülesannet järjepidevalt väsimata etteantud viisil täita.

Ettevõtjad, kes panustavad oma äris tööjõumahukale või odavale tööjõule on tulevikus kaotajad. Sest masinad suudavad paljud tööd teha ära odavamalt kui inimene.

Kasumikonkurentsis suudavad toime tulla ärid, kes oskavad tööülesandeid tulevikus targemalt teha. Odava tööjõu otsimise asemel tuleks juba täna mõtelda, mida saaks ära teha arvuti või uute tehnoloogiliste võimaluste abil. Võimalusi tegelikult säästa ja targemalt teha on lõputult. Takistuseks on vaid tarkus, oskus ja kogemus kuidas teha teisiti.

Tulevikus kontrollivad kasumit need, kes omavad tooret või müüvad teistele masinaid ja nendega seotud teenuseid (kontrollivad sisendit). Tootmise protsessi on võimalik muuta säästlikumaks vaid läbi tehnoloogia arendamise. Standardne masin on kõigile sama hinnaga. Selle komponendiga ei ole võimalik saavutada konkurentsieelist.

Odav kvalifitseerimata tööjõud muutub tulevikus riikidele mitte võimaluseks vaid koormaks kuna seda tööjõudu tuleb toetustega üleval pidada. Riigid, kes on tehnoloogia arendamisel ja kasutamisel esirinnas, suudavad oma masinatega luua rohkem väärtust oma rahvale, kui riigid, kes panustavad odavale tööjõule. Osates tehnoloogia arengust kasu lõigata pannakse ka kasumid järjest kiiremalt kasvama. Kahjuks võib kaasneda sellega ka suurenev varanduslik ebavõrdsus ehk arenenud riikide ja arengumaade vaheline varanduslik erinevus võimendub tehnoloogia arengu kiirenedes veelgi.

Selles vaates Eesti riigi programm ValiIT, millega üritatakse koolitada muude valdkondade inimesi IT valdkonda, on samm õiges, targema majanduse suunas. Suurettevõtjad, kes nutavad odavat importtööjõudu taga surevad tõenäoliselt välja nagu dinosaurused omal ajal.

Aga mida teeb siis tulevikus inimene? Selles osas on võimalikuid mitmed arengud. Aga see on hoopis teine teema.